Sinine plank ja see, mida plank varjas, olid minu jaoks tänavuse näituse tipuks – hea idee, piisavalt julgust ja pealehakkamist kõik plaanitu ellu viia ning efektne ning pisiasjadeni läbimõeldud teostus.
… Tulemus püüab pilku ja paneb mõtte lendama. 11 punkti kümnest annan „Kadunud Inglile“ ka nutikuse eest, kuidas elimineerida naaberaedade mõju ja kuidas kaitsta tehtut näperdajate eest – kõik jääb plangu taha.
Hästitoimiv oli ka taimede valik – ussikeeled ja teelehed, plangu serva alt piiluvad küpress-piimalilled ja sõrmkübarad. Kõik mõjus nõnda nagu oleks Hallivanamehe silti kandev plank olnud Tornide väljakul juba aastakümneid või tõstetud sinna mõnest teisest aegruumist. Isegi plangu taha kandunud jalakaseemned, kuivanud lehed ja närbunud õied muutuvad aia loomulikuks osaks, lisades sellele aja mõõtme.
Kui mul poleks oma tulevase aia kujundaja juba välja valitud, siis oleks neil tüdrukutel tublisti lootust. Kui nad veel edasi arenevad, võin isegi ümber mõelda.
Nii kirjutas Jaan Mettik (meist?) kolmteist aastat tagasi Tallinna lillefestivali aedu väisates. (Maakodu sept 2010 ) Aiakujunduses on tänaseks hulk põlde aedadeks saanud, tasandikke mägedeks ja mägesid jõgedeks, kuid järjest rohkem tekib arusaamist ja ihalust selle järele, mis on muutmatagi suurepärane ja see on loodus ise. Jätta ausse see, mis loodus on rajanud nii nagu ka meie esivanemate aedade pärandaiakultuur. Sõnumid mida me nende (oma) aedadega 13 -14 aastat tagasi öelda tahtsime on jõudnud linnahaljastusse ja koduaedadesse. See ei ole kunagi olnud midagi uut. Söödavad taimed ja loomulik looduslik ilu on iga kultuuri alus.
Mitte see ei ole meid kokku toonud, et saada nimetatud kirjastajaks ja luuletajaks vaid aed. Läbi vaidluste ning leppimiste on aed tänini köitvaim teema meie mõlema jaoks. Aastate jooksul oleme kumbki eri paigus hulk mõtteid maasse kaevanud ja aeg-ajalt nende vilju maitsnud.
Nüüd on aeg taas üht vilja jagada. See ei ole see lugu kus kõrvits muutub tõllaks. Jäägem rahus kõrvitsa juurde, kuid jagagem kõrvitsat ka sellega, kes ikka veel ainult tõlda ihkab.
Soovitame teilgi astuda maailma läbi aiaaugu,
HÜÜP ja „Aialuule“
Luule viigu teid tuulde puudel tulgu te juurde ja struudel ununegu suule!
(ja struudel mingu kuule)
Meid ühendab PUUDEL
Kui astusid vasakule, siis sattusid kirjastuse lehele, kust võid leida end keset mõttelagendikku või vaidlusraiesmikku. Kui aga vajutasid parempoolsele lingile, siis oled maastikukujundaja meelevallas, kes täidab sinu kujundussoove – hulle ja hellemaid haljastusplaane. Kusjuures, nagu sa näed, on meie rohepuudel rihmata ja pidevalt luurel. Jälgi jätmata ei liigu ta ühele ega teisele poole. Meid ühendab puudel.
