Tallinna lillefestival

Olen võtnud osa kokku kolmest Tallinna lillefestivalist. Alati on see olnud koostöö kellegagi. Festival on andnud võimaluse luua aed ette antud teemal ja seejärel see ise ka valmis ehitada. Aiad olid peale rajamist üleval ca 2 kuud.

2009 aastal oli teemaks 21. sajandi tarbeaed”

Meie võistlustöö kandis nimetust „Kooselu”

21. sajand saab uhkustada tarkusega, mida meil kunagi varem olnud ei ole. Ajaloos on kogemus, mida tähendab aiapidamine oma aias, kus kartulivagu on vaid 3 m pikk ja igas kolmandas kaunas on hernestega kaasas ka herneuss. Me tunneme aga ka põllumajandust, kus katkematu kartulipõld laiub 50 ha-l ja kus kartulimardikat tuntakse vaid nime järgi. Sellised põllusaadused näevad poelettidel ahvatlevad välja ning nende säilivust mõõdetakse kuudega. Maa intensiivse kasutuse tulemusena on neist viljadest kadunud vitamiinid, sageli ka liigile omane maitse. Tänu rohkele väetiste ja taimekatsevahendite tarbimisele on saagid ha kohta aga igal aastal järjest suuremad.

Eelmisel sajandil omas potipõllundus veel tähtsat osa eestlase elust. 21. sajandi jätkuva kiire arengutempoga oleme kogu väikeaiapidamise suutnud peaaegu hävitada ning edukalt tõrjuda loodusliku mitmekesisuse kui loomuliku elukeskkonna toimimise aluse. See paneb meid paratamatult mõtlema tehtud valikute üle.

Nüüd on aga seesama masstootmine meid ennast toast ukse taha tõstmas. Oleme loovutanud oma elatusallika, hea maitse ning tervise. Unustatud on tõsiasi, et kanname tulevaste põlvkondade ees ühist vastutust looduse hävitamise eest.

Käesolev aed on mõtteliselt jaotatud kaheks erinevaks osaks: kodune tarbeaed ja lapp traditsioonilisest intensiivse põllumajanduse põllust.

Koduses aias on taimed paigutatud inimese kõige intiimsemasse paika magamistuppa. Magamistuba sümboliseerib puhtust, harmooniat ja tasakaalu. Söödavad taimed on paigutatud ruumi igasse ossa  televiisori sisse, padja alla, aknalauale ja põrandavaibale, ümbritsedes inimest igal sammul. Vahel kehvema väljanägemisega mahetooted on vabad pärilikult muundatud organismidest (GMO-dest) ning kunstlikest värv-, maitse- ja säilitusainetest.

Seevastu 21. sajandi masspõllumajandust sümboliseerib mais kui üks laialdasemalt kultiveeritud teravili, mis hektari kohta annab rohkem teri kui ükski teine teravili. Tänu rohkem kui 600 erinevale lisaainele näeb masstoodang välja pea alati ahvatlevam, kuid kas ka samasuguse maitse ja puhtusega kui oma aias või mahepõllul kasvatatud?